Tänasest ööst mäletan ma kahte unenägu. Üks oli jälle see, kus ma laman selili voodis ja ma ei suuda silmi avada ega ennast liigutada. Ma tunnen nagu mingi loom, kass vms, kõnniks mu kõrval voodis ringi ja astub vahepeal ka mu kõhu peale. Aga ma ei saa ennast külje peale keerata, et see ära lõppeks.
Teine oli Londonist. Jälle. Seekord oli aga Liina ka seal. Ilus oli.
3 kommentaari:
issand, see su esimene unenägu... selle raskem variant on uneparalüüs, e siis ärkad ja tunned raskust endal, kuid ei saa liigutada ega häält teha. see tuleneb sellest, et keha on juba uinunud, kuid aju on veel ärkveloleku staadiumis vms. mul oli kõige jubedam ükskord, kui ma tundsin nagu inimest end mulle peale veeretamas, mehe häält kõrvades ja silmade avades istus keegi voodi serval. VÄGA creepy, ma pole sellest saati üksinda olles täiesti kottpimedas maganud ega julge selili magada (sest see juhtub selili magades enamjaolt). muidu on veel hunnik oigasuguseid tõlgendusi, et need on n-ö luupainajad jms, aga see muudaks selle kõik veel creepy'maks :(
:D
Mu igatsust ei saa s6nadesse panna.
Armastusega,
Liina
Postita kommentaar