Tundub, et minu puhul on näljatunne ja õnnetunne omavahel seoses. Londonis, kus ma olin koguaeg meeletult õnnelik, sõin ma ka koguaeg nagu tükk aega näljas olnud laps. Me olime lihtsalt kolm paksu. Nüüd Tallinnas olen ma söönud rohkem kui 24 h jooksul vaid mõned bruschetad. Sedagi ühe isutekitava abivahendi tõttu. Absoluutselt mitte millegi isu ei ole. Välja arvatud hõõgveini ja Maria, mis saabuvad siia täna õhtul.