Minu imearmas ja v6rratu kahe puuduva esihambaga Karmen sai t2na 6-aastaseks ja ma k2isin tema synnal. Tema 6nnetunne oli lausa nakkav, see oli nii tore. Hiljem siis kodus m6tlesin, et mul on maailma parim perekond. Loomulikult ei ole ma ainus inimene maailmas, kes nii m6tleb, aga siiski. Minu ema, keda ma ei kutsu emaks. Kallis emme, kes on mulle s6branna eest. Mul on maailma parimad v2ikesed 6ed, kes on nii siirad ja armastusv22rsed. Mul on maailma parimad vanavanemad! Vanaisa on mind juba titest saati hellitanud ja aitab alati k6igega, millega vaja. Pole m2ngu, mida mu vanaema minuga m2nginud ei ole. Kui ma olin v2ike, siis m2ngis vanaema minuga maal alati m2damuna, viite miinust ja yldse k6ike, mida oli v6imalik palliga m2ngida. Huvitav, kuidas ma oma isaga l2bi saaksin, kui ta oleks elus. 2kki on mu l2bisaamine emaga ka just seet6ttu nii hea.
Ma tahan t2pit2hti tagasi...