Kolmapäevast reedeni olid päevad põhimõtteliselt sellised, et Eva läks hommikul kooli ja mina veetsin aega Kätlini seltsis.
Kolmapäeval käisin ma Barbicanis ringi, käisin seal üliägedal exhibitionil(Céleste Boursier-Mougenot, kui kedagi huvitab) ja jõin purskkaevude juures päikese käes kohvi. Õhtul vahtisime pubis veits jalkat ja tegime paar pinti ja kojuminek.
Neljapäeval läksin ostsin endale Kundera raamatu The Unbearable Lightness of Being ja M&S'ist veits nomnomi ja istusin Hyde Parkis. Õhtul läksin Eva kooli, kus toimus filmi vaatamine. Pärast seda järgnesid pint või neli nende student bar'is ja peole minek, kus meie uus sõber Francois DJ oli. See tähendas ka tasuta jooke, oh rõõm. Öö venis igatahes väga pikaks lõpuks jällegi nende moedisaineritega.
Reedel magasin umbes õhtuni ja läksime Evaga Peetri ja Lucie juurde õhtusöögile. Pärast saime Antoineiga kokku ja kõndisime ja kõndisime ja kõndisime veel ja siis natuke veel ja lõpuks olimegi edukalt Hackney Stationist Brick Lane'ile jõudnud. Nagu Eva eile täheldas, siis London muutub iga hetkega aina väiksemaks ja kõik kohad polegi teineteisest meeletult kaugel.
Täna on mul kurb üksik viimane päev Londonis.