Maailm mu ymber on nii meeletult kaunis. Elu on kaunis ja tulevik helge. Aga sellest k6igest hoolimata istun ma t2nasel reede 6htul yksi kodus ja nukrutsen (no okei, vabandus on olemas kyll - esmasp2eval on tsiviil6iguse eksam ja on eelviimane hetk 6ppida). Ma m6tlesin sellele, et esmasp2eval saan ma kakskend. Ei, mitte konkreetselt selle p2rast ma ei nukrutse. Ma ei kavatse pseudoprobleemi teha sellest, et oi kyll ma olen nyyd vana. Ma olen fking 6nnelik, et ma saan kakskend, see on yli2ge. Siiski on synnip2evale m6tlemine osaliselt syydi minu nukruses. Ma ei kavatse esimest korda p2rast umbes viit v6i kuut aastat oma synnip2eva t2histada. Kellega ma ikka seda teen? Kutsun poisid kylla (mis on niikuinii tavaline mitu korda n2dalas) ja korraldame yhe viinav6tu ja salatis66mise ja vaatame telekat? Mm, ei usu. Mul ei ole mitte kunagi vist olnud ka nii suurt yksk6iksust saabuva p2eva suhtes (haha, kuigi nii suur see nyyd ka ei saa olla, kui ma siin nii pikalt vatran sellest). Mitte mingit SEDA tunnet pole. Minu puhul on see aga imelik, sest isegi, kui ma seda v2lja ei n2ita, ootan ma 2revusega alati oma p2eva ja ei suuda eelneval 6htul uinuda. Praegu aga on mul tunne, et ma magan pyhap2eva 66sel nagu nalja.