esmaspäev, oktoober 18, 2010

66klubid. T2iesti mystilised ja arusaamatud asutused. Palju rahvast, kellest enamik on t2iesti ebameeldivad. Halb muusika. V2he ruumi etc. Londonis on see klubi scene kyll natuke talutavam ja m6nev6rra l6busam, kui nt Eestis ja sellel piinarikkal meelelahutusel ka oma plusspunktid. N2iteks parima s6brannaga meestevetsu minnes, sest naiste oma on liiga t2is ja v2ljudes avastada, et kogu turvameeskond on ukse taha kogunenud, kartes terrorirynnakut v6i narkomaane vms. Ega t2pselt aru ei saanudki, ainult narkokoer oli puudu neil pmst. Yldiselt aga..vau.. Siider Evaga t2naval enne sinna minekut oli l6busam. Peekonikr6psud koduteel oli tipphetk ja voodi oli nii palju parem, kui asutus nimega Mother.

Yldiselt aga m6ned m6tteterad: ma hakkan vaikselt yle saama shokist, et ma ei ela enam yksi; ma tapaksin jalamassaazhi nimel; uinumisega on t6sised probleemid, tund-poolteist voodis keerlemist on juba tavaline.
Ma olen Marki viimasel ajal millegip2rast suht tihti unes n2inud. Yks66 n2iteks olime me koos minu vanavanematega kuskil ja Mark tahtis mu vanaisa autot laenata, et burksi minna ostma. Mu vanaisa tahtis talt aga raha selle eest :( Sellega seoses meenus mulle ainuke kord, kui mul autol bensiin otsa sai kuskil Hiiu kandis. Mark oli see, kes tuli sinna kuigi ta oli ikka eelmisest 6htust purjus ja t6i mulle bensiini Aura ACE pudeliga. Big love.
Muidugi n2en ma yhte inimest veel ysna tihti unes, aga selleks ei pea mingi Freud olema, et aru saada, et see vaid kinnitab igasuguseid dreams as wish fulfilment teooriaid.

Kommentaare ei ole: